KARASTI; FRANSISKU ELISALDE GARSIA.
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
Inderi ánimeri terekuripani,
Inderi auanda miskuriparini ka kaxúmbikuani
Engari iríngantajk’a no sesi ukuari juchiti P’orhecheeri...
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
Enga uanopikua, aríjpikuariparini
K’ojpikuenchiri isï juchiti irhieta,
Narax’a tsïpatari isï
Ka jók’sïngani x’ururunix’ani;
Jasïni ka amapolechani
Sesi k’uirípitecha iurítsïkiricheeri;
Iurítsíkiricha esïk’a tsïtsïki Kastía anapuecha,
Ka esïk’a, kats’andini, uandakuechani jiskakuarisïni
Tsïmeri kax’umbikua jiskatini.
Ka enga ikímingari tumbicha uandajpasïni
Sesi p’ikuarerakua jiskakuarikua jatsïkuarini,
P’iritini iorekua, ka iorekuaru, ka eratamakua...
Ojts’i májk’u x’angariru trigu tiripitiri,
Ojts’i ketsïmantani k’amukua itsï jatarini jimboni...
K’uanindikua, Mejiku anapu ts¨tsïki,
Ts’omikuani jatañini, tsïrapiti esïk’a ma k’umanchi
Ka enga k’urokuarijk’a piriekuechani
Enga sesi ambe ts’ejperangajk’a k’uinituecha
Inde pieriekuecha charapitini
Aundaru uirijpikuaru kustakuecha jimbo.
K’uanindikua, jindeskari k’uanindikua...
Ka kanikuecha káraticha eranchiparini,
Ka ma teeri mintsïta ts’unts’unicheeri,
Sesi kurokuapirini clarinichani jimbo
Ka kex’icha urapiti manakuariparini japunicheeri.
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
Engari piriejk’a k’uinchikuecharu
Sesi piriejk’a tsïtsïkichani
P’iritini piriekua charapiti setimecheeri,
Engatsï pakurijk’a sesi p’ikuarerekua
Ikimingarini uandanjiakua enga jauarajk’a
Ka enga jukari tix’anditi ienguajkuanitisïkari
Ojtsï inde sesi uekajperakua enga nombe isï arijk’a.
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
K’uanindikua enga teperujkuarijk’a
Nombe k’uets’ápiti tsämbasï ka juriatani jukari
Uandakua uejperakua juriatani jukarini
Kax’umbitini uarakua “ kumani kumatsïni itsïcha”
Ojtsï esïk’a inde enga uerajk’a “ sesi jimboesti juchiti no sesi ukua”.
K’uanindikua, ts’ants’arukua sederi,
K’uatajpiti esïk’a ts’itumbicha,
Enga matorakuarijk’a miskuriparini uandanuntani,
Enga piriejk’a “ tsïpikatechani” ka enga kauikuarijk’a
X’aripiti ka teeri kunajkani inde kauikuani.
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
K’uanindikua enga ujk’a chiti “ kustakuechani”
Sesi tanimu atants’katechani esïk’a akuitsïri manakuarikua
Ka sapi banderechani sïranda úkateeri,
Ejk’a amberi kustasïni piriekua “ Sakatekasï”
Ka trompetecha tsïpisïni kustakueri
Kustasïni “ Sesi Jimboesti Mejiku”
Chari terungñikuaru chararakuarisïni krusichani, ukuarini
Kararasïni, auandaru iotakuaru
Esïk’a kararasïni polvorecha atants’katecha.
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
Engari toru jatakuaru, nirhajk’a sesi ambe jingoni,
Chari purikuarikua jingoni
Ka sesi arijpikuarini
Ka engari tsïpikuani ets’andurikuarijk’a,
Ka enga k’uanijkujk’a tariatani tsïpikuani jingoni
Ka engari andakuarijk’a pasajkukuani enga sïndarini k’uanirajk’a
Ojtsï apindukuechani ukatsï ikimingari keri chenchekini
Ka cheeti chanarakuecha ikimingari uakasïcheeri jataricha.
K’uanindikua, enga nirajk’a t’arechu uarijpikuaru
Ka ma k’uanindikuaru kajtsïkuaru keri kesïchani jukarini;
Ka k’amangaripani ma sununda esïk’a ma x’upakata
Ka erosïngari ts’omini chiti suerti tiamu akuaricharu.
K’uanindikua engari jindesïk’a ire sïndari k’uanijkukua
Engari keri chencheki jatari kárasïni sïndarini jingoni
Inderi jukangurikua “sapi iuritsïkirini”
Engari x’ipajpijk’a animani.
K’uanindikua,Mejiku anapu tsïtsïki,
Engari “toru” jakuaru ka “kastio” jakuaru
Ka kuskuaru kampenecha,
Uarasïngari jarabi ambe
Tsömanstisïni sïrijtakuani
Enga sïpajk’a joskuechani churikuaru
Ka isï iramukuni inderi “uakusïcha”.
¡ Nájk’i en jí jiapangñintajk’a chari tirindikuecha tiripitiri,
chari uekajchakua tsäkapu mere-merengari,
chari tepetsïkua turipiti moñuecheeri jukari,
tirindikuecha esïk’a terujkani Nana K’utsï jukarini
ka sapichu turipiti jukandurakua
ka sükupakua esïk’a sesi “jauiri jukatsï Puebleri anapu”!.
K’uanindikua, engari k’uijk’a chiti tirintsïkuaru jimboni
Uamukuechani “Bambani” jimboni
Ka jukandurakuecha uarakua “Juani Charapitiri”
Ka Uastekuecha uanoparini jaranechani jimboni
Engatsïni juachijk’a keri japundaru kustakuani
Sesi jámara sümarata esïk’a jaibecha mintsïtecheeri.......
Juchiti k’uanindikua esïk’a jinijk’u “Jorepiti Echerio”
Uarax’iskari “Charanguecha”
Kustakua joskuecheeri tiamu jukandurakua anapu
Ka arints’piticha tsäkapuecha arpesicheeri...
¡Na, engari tsïpikuarkiri jámani k’uinchikuecharu,
na enga tsïpikuari jámani uarijperakuecharu,
jiminisï enga “tsïueriticha” ueksïni
urini esïk’a “Tarechuecha” k’uirunts’kataru!
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
Mejiku anapu iuriri jasï tsïtsïki
Enga jatsïjk’a iumu ekuats’i miskurikua...
Enga ux’uta ukuarijk’a juataru isï,
Engari ch’pirini ets’andurijk’a
Engatsï k’uangapikuechani kakakuarisïni no sesi ukuecha jimboni,
Jindesïkari takusï ujchakurakata
Enga jupikajpkari Rosario uengenchaparini,
“Tata Jucharicha” engari k’omakuarijkía
ka “Diosïarini Mariecha” enga uandatsïkuarijk’a.
K’uanindikua, engari pakurjka
Apatsïkua, tsïtsïki p’unts’u-p’unts’undirapani
Nana Uari Iurisï kojpingarini,
¡K’uanindikua, juchiti k’oma arijpitarisïkuasïkiri!.
K’uanindikua, mejiku anapu ts¨tsïki,
K’uangari p’inandi uarijperakuaru;
Mianta engari nirajpk’a ekuaruecharu
Jataparini iosti-chenchekini,
Chanaparini p’utimukuechani Adeliteri
“Uariti enga sargentu uekajpk’a”
teresmaruntani uarhikuani
tsömikuecha tiamu-sapichu uarijpitikuechani.
K’uanindikua uariticha p’urijkuticheeri enga nirasïsjptik’sï iá
Uantsïrisïsjjpti ka krusi akuarisïsjpti,
Ka uerasïsjpti chari eskuechani jimboni
Chiti “Jesusita” pámbintiri jinijk’u Chihuahuani anapu..
Ka engari tix’antasïsjpti Valentinani kax’umbikuani
“Juanicha” p’urejkuticha enga jiápangñintajpk’a
enga jatsïkuntax’jptik’sï voladuini ma tsïma tsïpiticheeri
ojtsï tsïtangakuarini konkiani chanakuaru.
K’uanindikua Norti anapu,
Engari nombe jiapangñintajpk’a inde 30-30 arikata
Jindeskari sesi tiamu sapichu jatakuaru
Ka sesi k’angarikuaru jukapisïsjpti enga x’angarikuarijk’a
Teruakuani terungñikuaru
Juchiti uariticha uarijpiticheeri.
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
Engari Fransisku Billeri uarijpitichani
Maruakupiringa jakajkurini ka jatants’kua;
Ka jini k’etsïkua anapu juatechani jimbo
Banderani urangani.
Tariaturu p’irajkurajkuripani
Engari iotakuaru isï jiuakuaringa
Sapateri p’orhé uarijpiticha,
¡k’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
engari aringantajk’a no sesi ukuari juchiti P’orhecheeri!.
¡K’uanindikua engari majk’u jatini “ Rielerani” jimboni
jungax’isjpti keri tiamu jatakuaru Guadalajara niarapani,
ka “Juramuskatsï “ P’orhechechani
p’urejkuticha “Lupe Chinaka” arikata
ka sesi p’untsümiti “Marieta”arikuari
ka uekasïsjpkari p’utimukuni!
¡Na engari churingapk’a chiti purikuarikua
inde sesi jatsïkuani “Senaideri”!.
K’uanindikua juchiti k’otsikuaru, Mejiku anapu tsïtsïki,
¡Najk’i engari uandarijk’a chari katajperakua jatakuechani jimboni
chari “Eranduecha” ka k’éjtecha
ima “Kuinitu Ints’pikuari”
engari rosa arikuarijk’a!.
¡K’uanindikua, esïk’a ma putimukua ióstini
enga aspisïnga esïk’a ma putimukua iuritsïkiriri!
K’uanindikua , Mejiku anapu tsïtsïki, k’uanindikua,
Sesi Keretaru juchiti kotsïkuaru anapu:
K’uanindikua “uix’ukata” tumina jatsïricheeri
Engari iriericha ipurengajpk’a...
¡Ah, juchiti k’uanindikua “Santa Marieri”.
Esïk’a ma piriekuani,
Jindesïkari ma tsïtsïki esïk’a piriekuecha erandikuecharu...!
Engari juchiti “Kaxumbikua”
Juachisïkatsïni “Teeri-teerichani”Selalaia anapu.
¡Oajaka, chiti k’uanindikua sapotekeri
jarasti ma ts’angarikua esïk’a angatapuruecha ets’andurikata!
¡Najkiru sesi p’ikuareratsïni, k’uanindikua,
ch’karicha enga piriesïndik’sï
ka inde sesi kustakua marimbecheeri
ka, engari auandaru ukua chari ts’ambasïcha,
k’uinchasïni kústatini
“Sandungani” ketsïkua anapu...!
¡Ka sesi kax’ipikuani tehuanecha jatsïrini
ka, engari sesi k’uarakuarijk’a chari ts’irikurikuecharu,
ka isïmindu uingapikuani k’amajchakuperasïni...!
K’uanindikua, Mejiku anapu tsïtsïki,
Echeri terekuari chari animeri.
¡K’uanindikua, juchiti k’uanindikua,
k’uanindikua auandaru Pats’ekuaru anapu...!
¡Nájk’iru jarasti parakatecha chari k’éx’icharu;
nájk’i kárasïni tsïpimukuechani
engatsï iuritsïkiricha uandasïni “kanakuechani”
ka engatsï piriesïndik’sï “piriekuechani”, piurangani
p’enchumikua sesi ts’akapu granadecheeri:
granadecha inderi p’enchumikuaru
k’uatajpiti tekua mants’anecheeri.
K’uanindikua, juchiti k’uanindikua,
Enga jurajkiri Kukupao ka Narax’ani anapu,
Ka engari x’ipajpijk’a k’ukutechani Xanichuru
Ka kumani kumantsïni teiákateeri,
Ka isï karáni juriatecha jurimbitichani,
Nájk’ï karásïndik’sï tsïma kurucha p’itamiticha
Chupiri itsïcharu….
K’uanindikua, engari ints’pikuarijk’a dominguechani
Turasuecha P’urejperu,
Ka x’enguechani Ichani ka Tirindaruu anapu
K’amukuechani Tambani anapu tsïrápitichani jimbo.
K’uanindikua, juchiti k’uanindikua,
Engari k’uiparajk’a charakuechani
Juchari P’orhepicha pex’u jimbo,
Engar x’andurari nirajk’a
Indeni “tembechani”
Ka ma x’erekua tsäkapu mere-merengari…
Ka engari juachk’a Ureni ka Chilchota ueratini
“Kurundecha” ts’iri Eraxamakuaru anapuiri.
K’uanindikua, engari P’arachuini
K’angarikua “auandaru”jats’ikuantajk’a guitarrechani
Ka uekapiringa putirieni violinichani
Ek’asï jirini jarajk’a uarakuechani.
¡K’uanindikua jamberi jindesti iorekua Kupatisio...
ka iorekua ts’ants’arukua sederi!
Ah! Juchiti k’uanindikua, azuli p’orhecheeri,
Ts’ipingaricha esïk’a Uruapan anapu uránicha,
Ka teéri téericha esïk’a atisï uruetecha,
Ka p’unts’umiticha esïk’a itsï p’itakata...
K’uanindikua...juchiti k’uanindikua...
¡K’uanindikua azuli, juchiti k’uanindikua Michoakáni anapu:
Ax’asïnga:
¡Juchiti Mejiku, tsïtsïki jukari,
jindesïkari tsïtsïkicha, esïk’a k’uanindikuecha, chari animeeri.
Jikini uek’asïnga, jimbok’a jangarintasïni juchari k’eri echeriru
Juchiti k’uanindikuaru auandaru ukateeri
Engari iringantasïni kax’umbitichani juchiti p’orhecheeri…!
¡Mejiku juchiti k’uanindikua anaskukuesti,
ka juchiti anaskukua piriekusïnga…!
MOJKUNTASTI: MATEOU MORALISÏ GONSALISÏ
AKAMBARU UERATINI, FEBRERU 14 2002. UEXURHINI. KURHOPARINI TATA SINFOROSU ELIASÏ RUISÏNI.
POEMA DEL REBOZO
AUTOR: FRANCISCO ELIZALDE GARCIA.
Rebozo, flor de México,
Jirón sonriente en su propia alma,
Cielo de su dolor y dulcedumbre
Que envuelves las tragedias de mi raza...
Rebozo, flor de México,
Que paseas, presuntuoso, por la plaza
De mi pueblo de azahares,
Tu presencia policroma y galana,
Y les ciñes tus hiedras y amapolas
Al cuerpo cimbreador de tus muchachas;
Muchachas como rosas de Castilla,
Que, mordiéndote, esconden las palabras
De su discreto amor,
Al altivo ranchero que le habla
De escondidas ternuras y promesas,
Junto al río, al arroyo, o la ventana...
O a la vera de algún trigal dorado,
O al bajar con el cántaro de agua...
Rebozo, flor de México,
Auroral emoción, fresca tinaja
En donde se deslíen las canciones
De los mirlos que ensayan
Su roja sinfonía
Bajo un cielo redondo de alboradas.
Rebozo, eres rebozo...
Un enjambre de mil chapaturrines,
Un dulce corazón de chuparrosas,
El remedo marcial de los clarines
Y el blanco abanicar de las palomas...
Rebozo, flor de México,
Que en la verbena pueblerina cantas
Tu corrido de alegres tornasoles
Junto al bermejo son de las guitarras,
Que llevan al compás del sentimiento
En la bravía pasión que se levanta
Del requiebro encendido de los celos
O del tierno cariño que no engaña.
Rebozo, flor de México,
Rebozo que tejes en la pauta
ágil de palma y sol de tus contornos
la rima enamorada
de un romántico vals “Sobre las Olas”
o de un lloroso “Viva mi desgracia”.
Rebozo, que en la seda de tus puntas,
suaves como pestañas,
enredas una triste despedida,
cantas tu “Golondrina” y te emborrachas
con rebozantes tragos de tequila
y agridulces traguitos de charanda.
Rebozo, flor de México,
Rebozo que haces tus “ serenatas”
Bellas de tricolores serpentinas
Y banderitas de papel de estraza,
Mientras tocan la marcha “Zacatecas”
Las trompetas alegres de la banda
Como si un “Viva México”
Desde tu pecho en cruces estallara,
Subiera, cielo arriba, igual que suben
Las retretas de pólvora pintada.
Rebozo, flor de México,
Que vas al jaripeo, lleno de gracia,
Con tu coquetería
Sabrosa de elocuente picardía
Que en garbosa alegría se desparrama,
Y agitas en el viento de tu gusto
El aplauso que ganas las manganas
Y los piales valientes de los charros
Y el coleadero de las reses bravas.
Rebozo, que te vas por los palenques
Cabe un giro sombrero de anchas alas;
Y abrazando el arco iris de un sarape
Miras brillar tu suerte en las navajas.
Rebozo, que eres rey de los floreos
Donde el jinete escribe con su reata
El nombre de la ingrata “Chaparrita”
Que le ha “robao” el alma.
Rebozo, flor de México,
Que en la feria de los “toros” y “castillo”
y algarabía sonora de campanas,
Te bailas un jarabe tapatío
En el lentejueleo de las enaguas
Y que robaron estrellas de la noche
Para bordar sus “águilas”.
¡Como me encantan tus zarcillos de oro,
tus collares de cuentas emperladas,
los moños de tus trenzas de azabache,
las medialunas de tus arracadas
y el breve pie de negra zapatilla
de tus chinas poblanas!.
Rebozo, que adormeces tu columpio
Con el repiqueteo que hace la “Bamba”
Y el taconeo de “Juan Colorado”
Y el huasteco parlar de las jaranas
Que trajeron del mar con sus huapangos
Sabor de brisa y corazón de jaibas...
Rebozo mío, que allá en “Tierra Caliente”
Danzaste en las “charangas”
Con estrellada música de espuelas
Y fanfarrona pedrería de arpas...
¡Cómo te gusta andar en los fandangos,
cómo te cuadra estar en las bravatas,
donde los “hombres” saben
morir “como los gallos”: en la raya!
Rebozo, flor de México,
Flor del sangriento México que entraña
Cien aventuras de melancolía...
Que en su campiña convertida en llaga,
Que en el fuego vertido
Y en las arterias rotas de sus dramas,
Fuiste manto sagrado
Que recogió el rosario de sus lágrimas,
Los padrenuestros de sus agonías
Y las ave marías de su esperanza.
Rebozo, que llevas
Flores de cempasúchil aromadas
A tu Virgen Morena,
¡Rebozo mío, también eres plegaria!
Rebozo, flor de México,
Y lucero de paz en las batallas;
Acuérdate que fuiste por lo llanos
Trotando el cuaco en ancas,
Jugando por los besos de Adelita
“la mujer que el sargento idolatraba”
un albur con la muerte
entre la pirotecnia de las balas.
Rebozo de mis idas soldaderas
Que fuiste cuna y cruz martirizada;
Que lloraste con los ojos
De tu fiel “Jesusita”, allá en Chihuahua...
Que prendiste el de Valentina
En la tropa de “Juanes” que la amaban
Apostando la vida en un volado
O perdiendo un conquián con las barajas.
Rebozo aquel norteño,
Que entre la rebeldía del 30-30
Fuiste dócil canana
Y hacías a faz serena tus desfiles
Cruzando en los corpiños
De mis mujeres revolucionarias.
Rebozo, flor de México,
Que a los “dorados” de Francisco Villa
Les sirvieras de manto y de mortaja;
Y en las sierras del Sur fueras bandera
Al viento desplegada,
Ante el enhiesto grito enrojecido
De un indio guerrillero de Zapata.
¡Rebozo, flor de México,
que envuelves las tragedias de mi raza!
¡Rebozo, que una vez con la “Rieelera”
veniste en tren hasta Guadalajara,
y anduviste “mandando” a los chinacos
en la escolta de “Lupe la Chinaca”
y al corpiño fragante de “Marieta”
prendiste tus malicias por besarla...!
¡Como dabas picones con tu orgullo
en la ondulante gracia de “Zenaida”...!
Rebozo de mi patria, flor de México,
¡Que parlachín te hiciste con las jaulas
de los “madrugadores” y cenzontles
de aquella “pajarera”
que Rosa se llamaba!
¡Rebozo, beso largo
que me sabes a beso de muchacha!
Rebozo, flor de México, rebozo,
Del Querétaro lindo de mi patria:
Rebozo de “bolita” aristocrático
Que las emperatrices envidiaran...
¡Ay, mi rebozo de “Santa María”.
Como una melodía,
Eres flor de cantares y alboradas...!
Donde el “cariño” mío
Me trae “dulces de cajetas” de Celaya.
¡Oaxaca, en tu rebozo zapoteco,
hay un sueño de selvas derramadas!
¡Cómo extasían, rebozo,
las maderas que cantan
en el cordial gorjeo de las marimbas
que, entre el milagro de tus palmas,
se adormecen tocando
la “Sandunga” suriana...!
¡Y que dulce cadencia,
la cadencia sin par de tus tehuanas
que, en el quiebro gentil de sus cinturas,
te hacen abrazo de pasión sin mancha...
Rebozo, flor de México,
Jirón sonriente de su propia alma.
¡Rebozo, mi rebozo,
rebozo celestial el de mi Pátzcuaro...!
¡Cómo hay de mariposas en tus alas;
cómo vuelan sonrisas
cuando tus indias riman sus “canacuas”
y cantan sus “Pirekuas”, desgranado
los labios de rubí de sus granadas;
granadas de su boca
con el suave dulzor de las manzanas.
Rebozo, mi rebozo,
Que vienes de Quiroga y de Naranja,
Y robaste sus lunas a Janitzio
Y a sus olas de plata,
Para escribir sus días horizontales,
Cómo sus pescadores los escriben
Sobre el azul de las aguas...
Rebozo, que me vendes los domingos
Duraznos de Purépero,
Y cerezas de Ichán y de Tiríndaro
En frescos cantaritos de patamban.
Rebozo, mi rebozo,
Que duermes muchachitos en la espalda
De mis inditas,
Que caminan descalzas
Por esos “once pueblos”
Que son once niditos de esmeraldas...
Y que me traes de Urén y de Chilchota
“Corundas” de maíz de La Cañada.
Rebozo, que en Paracho
Pones cara de “gloria” a las guitarras
Y quisieras besar a los violines
Cuando borda sus danzas.
¡Rebozo que hasta el río de Cupatitzio...
puntas de seda tiene su Tzaráracua!
¡Ay! Mi rebozo azul, el de mis guaris,
risueñas como jícaras de Uruapan,
y dulces como dulces chirimoyas,
y frescas como el agua...
Rebozo...mi rebozo...
¡Rebozo de mi tierra michoacana:
Envío:
¡México mío ,estás lleno de rosas...
rosas son, los rebozos, de tu alma.
Te quiero, porque finges en los mapas
A mi rebozo de milagrería
Que envuelves los amores de mi raza...!
¡México, es mi rebozo tu bandera,
y a mi bandera mis estrofas cantan...!






Temas recientes en Foros

